UJUMINE.

Üldiselt

Teada on, et aktiivse liikumise harjumused ja spordihuvi saavad alguse lapsepõlves. Üheks ratsionaalsemaks vahendiks laste liikumiskasvatuses on ujumine. Õpetades lapsi ujuma, õpetame neile ka ohutunde tajumist ning tervisele ohutute riskide võtmist. Õpetades last ja julgustades teda regulaarselt ujuma, on see kasulik tema tervisele, kui ka ohutusele. Laste elud on kaitstud veeõnnetuste vastu, kui kõiki lapsi õpetatakse ujuma juba varajases lapsepõlves.

Positiivne sõprus veega tuleb saavutada võimalikult vara. Eelkooliealiste laste ujuma õpetamisel on kesksel kohal koordinatsiooni ja liikumistaju arendamine, mis aitab lapsel kohaneda kõigi kehaliste tegevustega. Ujumistunni läbiviimise vorm on grupitegevus. Iga tegevus on seotud eelmisega ja on omakorda järgmise tegevuse aluseks. Ujumistunni ettevalmistavas osas toimub ülesande selgitamine, võimlemisharjutused kuival ja kohanemisharjutused vees. Põhiosas toimub varem õpitud elementide kordamine ja uute elementide õppimine vees. Lõpetavas osas mängitakse mänge ja ujutakse vabalt.

Lapsed käivad ujumas kahes grupis, vastavalt vanusele 1x või 2x nädalas. Ujumistegevusi viib läbi ujumistreener.

Eesmärgid

1) laps õpib valdama oma keha ja hoidma tasakaalu vees liikumisel
2) tunneb rõõmu vees olemisest ja veemängudest
3) on kehaliselt arenenud,hea rühiga
4) õpib tundma veeomadusi üleslükkejõud,takistus
5) täidab basseini hügieeni nõudeid
6) omandab teadmised ohtudest vees, õpib arvestama teiste ujujatega
7) omandab reeglid ujulas käitumiseks
8) omandab algteadmised ja oskused ujumisest
9) oskab kasutada sihipäraselt ujumise abivahendeid